Uudised

Probleemid – normid

Millised on tema tüüpilisemad  probleemid – kaal, praod, augud. Kvaliteedinormid ja piirmäärad

Raskus – kaal

Peamiseks probleemiks mis seab vormile piirid on kaal, analoogselt teiste kivimitega on betoonmaterjali tihedus 2-2,2 kg/l ja näiteks ruutmeeter 4 cm paksust  tasapinda kaalub  ca 82-88 kg (40 liitrit)  või näiteks tasapind pikkusega 2500 mm ja laiusega  600 mm mis on üpriski standardne mõõt kaalub ligi 120 kg (ilma pliidi vüi kraanikausi väljalõigeteta).

Sellest  tuleneb mitu erinevat probleemi. Esimesena peab selliste raskuste puhul kindlasti läbi mõeldud olema kuidas toimub transport ja paigaldus, kas köök asub esimesel korrusel või tuleb tasapinnad mööda kitsast keerdtreppi tassida katusekorrusele. Treppidel liikumisel on oluline silmas pidada seda, et tasapinnad on pikad ja nende transport on ka mitme inimese puhul raske sest treppidel jaotub raskus ebaühtlaselt ning kindlasti ei tohi lasta juhtuda võimalusel tasapinnal (ka puit pakendis) maha kukkuda kuna betoon ei kannata teravat lööki ega ka painet ja puruneb.

IMG_4159

Enamasti on tasapinna sees on ka avad pliidiplaatidele või kraanikausile, mis muudab tasapinna küll pisut kergemaks kuid muudab paigaldamise väga hoolt nõudvaks sest tasapinna paika tõstmisel tuleb plaati toetada kogu ulatuses ka lõigete asukohas nn. peenikestest kohtadest, et vältida pragude teket tasapinna kitsastesse kohtadesse.

Juba paigaldatuna on  tavakasutuses betoon üllatavalt tugev materjal.

Praod  –  peamine kartus ja osaliselt põhjendatud

Pragusid ei ole mõtet üleliia karta, pragusid on betooni puhul mitut sorti, kõige tüüpilisemad on nn. juuspraod samuti võivad tekkida paindest tingitud praod tasapinna kitsastesse kohtadesse milleks on pliidi või kraanikausi väljalõiked, ohtlikud võivad olla läbivad praod juhul kui tasapind ei ole armeeritud. Kuid hetkel armeerime me kõik oma tasapinnad metallarmatuuriga et vältida pragudest tekkivat purunemist.

Praod võib üldjoontes liigitada kas aktiivseteks või stabiilseteks. Aktiivse prao tunnuseks on tema muutumine kas pikkuses või laiuses stabiilne pragu jääb muutumatuks. Pragu klassifitseeritakse kolme teguri alusel milleks on 1) suund, 2) laius, 3) sügavus. Nad võivad olla piki, põiki, vertikaalselt, diagonaalselt või juhuslikult,  põrandatel loetakse praod laiaks kui nende laius ületab 2mm.

Betoonpõrandate puhul on toodud järgmine klassifikatsioon:

  • mustriline pragunemine, (Pattern Cracking)
  • juuspraod, (Hairline Cracking)
  • D-pragunemine, (D-Cracking)
  • plastiline pragunemine, (Plastic cracking)
  • paigaldus praod (Settlement cracking):
  • struktooripraod, (Structural cracking)
  • pingepraod, (Tension cracking)
  • armatuuri roostest tingitud praod, (Rust cracking)
  • termopraod, (Thermally-induced cracking)

Betoonist tasapindade ja kraanikausside puhul on asi pisut lihtsam.  Praod tekivad 99% juhtudest kas transpordil või paigaldamisel. Tasapindadel on pragude tekkimise võimalus vaid pliidi ja kraanikausi väljalõigete kitsamates kohtades, tasapinna üldpinnal pragusid ei esine, kraanikaussidel esineb pragusi veel harvem kuid nn. juuspragusid võib esineda kraanikausi õhukestel seintel (siin tuleb teha vahet pragudel mis rikuvad tasapinna ja pragudel mis ei ole tasapinna kasutamisel ohuks).

Nagu eespool öeldud armeerime me tasapinnad piisavalt ja nende purunemist ei toimu ka nende mahaviskamisel (tekivad vaid suured praod mis muudavad toote kõlbmatuks).
Samas aga loomulikeks või ohututeks loetakse pragusi diameetriga <0,2 mm (tavalise A4 koopiapaberi paksus) – ehk praod mis sõrmega katsudes pinda ja pinnatunnetust ei mõjuta.

NB: Pragude 100 % vältimiseks on võimalus kasutada tasapindades väiksemaid paigaldatavaid kraanikausse mille puhul näiteks 600 mm laiuse tasapinna puhul kraanikausi väljalõikel mõlema serva paksuseks jääb 150 mm (ehk siis valamu maksimaalne laius jääb 300 mm piiresse).
Võib suurendada tasapinna paksust – mis kahjuks alati efekti ei too sest tasapinna raskus kasvab oluliselt!

Hetkel oleme saavutanud optimaalse lähenemise kaalu ja raskuse osas ning kõik meie tasapinnad on armeeritud. Paksus mida enamasti pakume on 40 mm, sest selle paksuse juures on kõik köögitehnika (näiteks kraanid), veel lihtsalt paigaldatav ja ei nõua lisapolte ega muid eri-lahendusi.

Poorsus – “pinhole”

Betoon on küllaltki poorne materjal, poorsuse vältimiseks on segusse lisatud mitmeid pindpinevust alandavaid aineid ja kõik tasapinnad käivad üle vibraatorlaua , seega tasapindade pealispinnas avatud poore ei ole

“pinhole” – õhumullid massis3

3“Pinhole” väike õhumull mis on jäänud segumassi (suurusega 0,5 mm), võivad esineda rohkem nn. pipralihvi1 (Tootest enesest) juures kuna sellisel juhul lihvitakse pinnalt millimeeter või paar maha ja potentsiaalsed avad/ augud võivad tulle esile,   pinda nad ei nõrgesta oma väiksuse tõttu  – ka juhul kui nad asuvad pinna all.

Mõnikord on nn. “Pinholes” või tühjad õhuaugud vertikaalsetel pindadel (näiteks kraanikausi välisseintel) soovitud kui need toimivad materjali esteetilisi omadusi esiletoovalt.

Vedelike imavus

Betooni poorsuse üks külg on ka vedelike imavus seetõttu tuleb kasutada erinevaid pinnakattevahendeid ja impreggneerimisaineid.
Pinnakattevahenditest on pikemalt juttu artiklis – Betooni pinna katmine ja pinnakatete valik.

IMG_4795

Kliendid kes on kasutanud betoontasapindu on hiljem öelnud, et paljud hirmud mis neil seoses betooni määrdumise osas olid on hiljem osutunud paljuski asjatuiks.

Üheks näitlikuks eeskujuks võiks võtta  betoonpõrandad (nii kaetud kui katmata pinnaga) , ajalooliselt on sellised põrandad valmistatud kas tehnohoonetesse, ladudesse või muudesse kõrge määrdumis- või kasutuskorraga ruumidesse, ja kui me vaatleme nimetatud betoonpõrandaid siis hoolimata tugevast kasutusest on nad siiski puhastatavad ja ka igapäevane pesu ei kahjusta nende pinda mitmete aastate jooksul.

Siit võib tuua  paralleele ka betoontasapindade vastupidavuse osas, aga kuna tasapindadele on esitatud kõrgemad nõudmised kui betoonpõrandatele ja seetõttu on tarvilik nad katta vedelikke hülgavate katetega.

Töö vedelike eemalehoidmiseks algab juba tasapinna segu valmistamisel, kus segusse lisatakse vedelike imavust oluliselt vähendavaid lisandeid, et vältida vedelike pinna läbivust (marmor on näiteks küllaltki poorne materjal ja me kõik teame kuidas imbuvad läbi marmorpinna plekid kui plaadid on kinnitatud vale liimiga).
Sellise töötluse tulemusel saavutatakse pind milles vedelik levib vaid õhukeses pindmise kihis  minemata materjali sügavuti –  mille tõttu on teda võimalik ka puhastada kivipuhastusvanednitega (analoogsed lubjakivi puhastusvahenditele).

 Kvaliteedinormid – Ameerikas väljatöötatud standardid

IMG_5553

Plaadi paksus
Nominaalpaksus ei tohi  erineda mitte rohkem kui 1/7 cm tööpinna jooksva meetri kohta.
Liitepunktides nominaalpaksus ei tohi  erineda mitte rohkem kui 1/10 cm liitjoonel.

Tasapinna lamedus
Tasapinna plaadid peaks olema ühetasapinnalised  ja siledad, kõikumine mitte rohkem kui 1/20 cm ruutmeetri kohta.

Serva sirgjoon
Sirged servad peaks olema ühtlased, variatsioonideta laiuses mitte rohkem kui 1/7 cm jooksva meetri kohta.

Külgede profiilid
Külgede profiilid peavad olema kooskõlas tasapinna profiiliga  ja peavad võimalikult ühetoonilised liitekohtadel jätkuva tasapinnaga.
Vertikaalsed servad peaks olema ruudu kujulised 90% all ja kopeerides pealispinna struktuuri Nurgad ja tõusud  peavad olema vormistatud terava lõikega.

Liitjoonte praktika
Liitjoon peb kogu ulatuses olema ühtlane mitte laienedes kogu liite ulatuses1/10 cm.
Liite laius peaks olema võimalikult kitsas kuid mitte suurem kui 1/4 cm .
Liitega  külgnevate paneelide tasapind  peaks olema ühtlane ja olema tasapinnas täpsusega 1/30 cm piki kogu liitjoont.

Pinna kvaliteet  – siledus / poorsus
Horisontaalses tasapinnas;  köögis ja vannitoas ei tohiks olla rohkem kui 2 ava – “pinholes” ruutjala kohta ( ehk, >20 tk = m2 kohta). Köökides, on eesmärgiks null tulemus mis on ideaalne tasapinna puhastamiseks.

Täidetud – tühimikud / augud pinnal ei tohi olla suuremad kui 1/20 cm.

Tasapinna alumine pool peaks olema sile, katsudes ei tohi sealt pudeneda segutükke või vormist pärit laaste jne.

Praod – pinnal
Juus-praod, mis võivad esineda lõpptootel on betooni loomulik omadus. Juus-praod ei mõjuta betooni struktuurset  terviklikkust. Juus-praona on defineeritud praod, mille läbimõõt  on väiksem kui 0,2 mm, ehk paksusega millega on võrdne üldkasutatav koopiapaber.

Plekikindlus  – imavus
Töödeldud betoonpind peaks taluma määrdumiskaitset vastavalt kasutusotstarbele  ja sellele vastavate määrivatele vedelikele.
Betoonpinna töötlus peaks suutma kaitsta nende 12 majapidamises kasutatava toote eest:

  • äädikas
  • sidrunimahl
  • sinep
  • kohv
  • punane vein
  • taimeõli
  • vesi
  • ammoniaak
  • valgendi
  • Isopropüülalkohol (70%)
  • atsetoon
  • nõudepesuvahend

Plekikindlus jaotub nelja klassi, vastavalt sellele kui kaua pinnakate talub pideval  kokkupuutel füüsilist kahju ja millal tekib püsiv värvimuutus.

  • Klass 1: 24 tundi vastupanu
  • Klass 2 : 8 tundi vastupanu
  • Klass 3: 1 tund vastupanu
  • Klass 4: töödeldud pind käitub sarnaselt töötlemata pinnale.

Pinnakattematerjal
Töödeldud pind, peab olema vaba triipudest, lainetest, õhumullidest  või muudest  pinna katmisel tekkida võivatest defektidest.
Töödeldud pindadelt ei tohi pinnakate kooruda või mullitada.
Läige peaks olema ühtlane ja sarnase  välimusega ka erinevate plaatide vahel.
Töödeldud pinnad peavad kannatama  temperatuuri vähemalt 150 ° C vähemalt 5 minuti jooksul.
Töödeldud  pinnad ei tohi muuta värvitooni või pinnakate laguneda päikesevalguses (UV kiirgus).